Howdy-ho, sõbrakesed.
Tänane blogipealkiri ei kanna üldse mingit diipi tähendust. Sõna otseses mõttes ootamegi Cairnsis tormi. Paar päeva tagasi hakkasid vaikselt jutud liikuma sellest, et tsüklonit võib olla oodata Põhja-Queenslandis, aga see ei olevat midagi eriti kategoorilist ja hirmsat ja Cairnsi arvatavasti üldse ei puuduta. Mis aga puudutab ilma.. või loodust üldiselt, siis tore (või "tore"?) asi tema puhul on see, et ta on ettearvamatu. Ükski büroo ei suuda täpselt ennustada, mis trajektoori pidi meie tormike liigub või kui ohtlik ta tegelikult on.
Eilseks oli paari päeva tagune muretus aga Anna näost kadunud, kui ta uuesti tuleva tsükloni teemaks võttis. Nimelt olevat meteoroloogid Ita nime kandva troopilise tsükloni lahkesti nimetanud nüüdseks juba neljanda kategooria vääriliseks. Kokku on neil kategooriaid üldse 5, kus 1 on kõige nõrgem ja 5 kõige tugevam ja kui 5. kategooria torm on ebareaalselt hull, siis seda nimetataksegi ebareaalselt hulluks 5. kategooria tormiks, sest sellest kõrgemat numbrit neile ei anta. Orkaan Katrina, näiteks, klassifitseerus 5. kategooria alla.
Idee andmiseks, mida see kõik endast kujutab:
Kohalik ajaleht kütab ka kirgi ja paanikat üles, mainides et ilmavaatlejad ei välista, et Ita võtab 5. kategooria vormi ja visates trükitähtede ja paksu kirjaga esimeseks silmajäävaks uudiseks selle, et Guadalcanali saarel olla juba 23 inimest tormi tagajärjel elu kaotanud, kuna jõgi tõusis üle kallaste. Orkaani teekonnale jäävalt väikeselt korallrahu saarelt Lizard Islandilt on juba kõik turistid evakueeritud koos seal töötavate inimestega. Viimased uudised Cairnsi osas väidavad, et "Cairns could be hit by winds of up to 250km/h tomorrow night
depending on which meteorological prediction for approaching Cyclone Ita
is the most accurate." Ehk siis meil peaks tormama hakkama reedel ja võtma tuurid üles reede õhtuks.
Inimesed ise on aga päris muhedad antud olukorras. Ennist linna peal töö asjus ringi jalutades nägin ühe juveeliäri akna peal joonistatud üleskutset: "Cyclone sale! Our prices will blow you away!" ning Anna sõnul on üleüldiselt kohalike jaoks tegemist järjekordse võimalusega kokku tulla, üksteise juures aega veeta, õlut juua ja lauamänge mängida. Üsna tõenäoline on, et kui tuul puhub 250 kilomeetrit tunnis, siis varem või hiljem kaob elekter ning ka veevarudega võib niruks minna, rääkimata sellest, et majast välja ei saa sa ammugi. Seepärast valitaksegi välja oma lemmikmajapidamine ja lemmikinimesed, varutakse ohtralt konserve, patareisid ja õlut, teibitakse aknad kinni, lastakse vann ääreni vett täis, et oleks midagi, mida vetsus häda peale kallata vajadusel ja ongi laulupeolaager valmis. Kindlamast kindlam oli aga meie mõlema peas arusaam, et üksi kuskil hostelis, mis on täpselt ookeani ääres, akendega, mis ei käi lõplikult kinni ja mis on ookeani suunas, inimestega, keda ma ei tea ja ei tunne ja kellel puudub igasugune kokkupuude kohalike loodusjõududega, ma oma esimest tsüklonipidu ei pea. Niisiis ongi minu tänases päevaplaanis käia hostelist läbi ja pakkida kõik enda eluks vajalik ja oluline kokku, osta poest suurem varu joogivett (olgugi et ma hakkan siinse kraanivee mullase maitsega harjuma, pidavat see vesi, mis kraanist tuleb siis, kui torud lõhkenud on, välismaalastel korralikult põhja alt ära lööma) ja šokolaadi ning seada oma lebonurgake nende natukene tormikindlamas majas püsti.
Kes iganes tahab uudistel silma peal hoida, võib seda teha näiteks siin: http://www.cairnspost.com.au/, aga ärge liiga tõsiselt ka kõike võtke, mis seal kirjutatakse. Igaljuhul ma olen praegu veel üsna lõbusalt meelestatud, sest on täiesti reaalne variant, et kogu see torm vajub ära enne, kui see meie kohale jõuab ja kõik vaatavad nõutu näoga oma 80t tuunikalakonservi, aga igatepidi hoian teid sündmustega kursis. Muidugi kui läheb nii õnnetult, et tuuleiilike neti maha puhub homme, siis arvestage sellega, et ma olen lihtsalt levist väljas, joon sõpradega õlut ja mängin Jengat. Ning loodetavasti saab paari päeva pärast juba sama nalja visata:
